Aivar Haller

11. päev

October 1st, 2009 Posted in praktika |  Prindi see postitus |

11. päev 28.07.2009, alates südaööst läbisime 61,5 km ja aega kulus 14.15

Indrek: öine liiklus Läänemerel oli üllatavalt tihe. Laevu tuli kahe, kolme ja viie kaupa. Ühe soomlaste liinilaeva tõttu muutsime kõikide reeglite vastaselt kiirust ja kurssi. Laev oli kuidagi imelikult valgustatud ja enne kui siluett ööpimeduses väja joonistus ei saanud vähemalt mina küll aru, kuhu poole ta suundub. Alguses vaatasin, et läheb selja taha ja meenutas hoopis mingit transporditavat platvormi (naftapuurtorni?). 16 kanalilt kuulsime, et nad meid nägid, aga ikka trügisid meile täiega peale, proovides eest mööduda. Mingil hetkel sättisime ennast tormiankrusse trimaraani. Piiksusin küll, et oleme laevatee teise suuna peal, aga olin nii unine, et ei suutnud enam vaielda. Laeva tuled ka juba paremalt paistsid. Pidid Saksamaale minevate laevade omad olema. GPS merekaardiga on ka tema ees. Kõik oligi magamiseks valmis, kui järsku väga kiire hakkas. Äge oli, kahjuks und ära ei ajanud. Emiraatide printsess oli kaubikutega võrreldes täitsa seksikas. Soovitus nr 28: kui ennast keset merd magama sätid, siis tee enne GPSi abil kindlaks, et Sa ei pikuta kuuerealisel kiirteel. Risti üle Läänemere sõites läbid kuus aktiivset sõidurada ja öösel kihab seal elav liiklus.

Indrek: sõime oma kiirtoitu, millise mina küll suures osas kaladele andsin. Termosega kaasa võetud vesi oli ikka nii ära jahtunud, et tulemus süüa ei sündinud. Rõõm on öelda, et jäime Travellunch ja Adventure Food (AF) pakutud taimsete toitudega väga rahule. Võtsid vähe ruumi, kaalusid vähe, valmistamine oli väga kiire ja maitse reeglina väga hea. Ainus eeldus oli see, et vesi oli kuum (90-95ºC). Ka heas termoses 12 tundi hoitud vesi (60-70º) andis juba keskpärase tulemuse. Ostsime Matkaspordist sõna otseses mõttes Travellunch ja AF lihata toitudest tühjaks (30 pakki). Loodame, et Travellunch Eestis oma valikut avardab ja seda eriti kaheste pakkide osas. Naljaga pooleks võib öelda, et tänu tippkvaliteediga matkatoidule ja sinna juurde Indreku pudrukeetmise kunstile, kujunes sellest reisist kulinaarne orgia. Mul pole seni ühelgi süstareisil õnnestunud tagasi tulles kaaluda rohkem kui minnes 🙂 . Soovitus nr 29: kui Sul ei ole plaanis just oma päevi toidukeetmisele pühendada, siis on dehüdrateeritud professionaalsed matkatoidud väga hea valik. Nad on küll kallid, aga iga viimast kui senti väärt. Ainus eeldus on, et oled eelnevalt konkreetseid toite proovinud ja veendunud söödavuses ehk Sulle sobivuses.

Indrek: aovalguses, peale laevateelt lahkumist, tegime jälle trimaraani. Magasin 40 minutit ja oleks vist veelgi maganud, kui mitte äratust poleks tulnud. Põhjus, miks Indreku üles ajasin oli see, et tuul pööras vastuolus kahe (mulle teadaoleva) ilmateate põhjal ennustatud keskpäeva asemel just uneajal lõunasse ja kuna taevas oli ka paraja kõrgusega pilvisus, mis ennustas tuule tugevnemist, siis valisin variantide vahel:
1. Miks sa mind ülesse ajasid, ma jäin magamata ja olen pahur zombi, ning
2. Miks sa mind varem üles ei ajanud, selle tuulega me küll omal jõul randa ei jõua 🙂 .
Asjade kulg näitas, et dramatiseerisin pisut üle ja kardetud tugev tuul tõusis alles hilisel pealelõunal.

Indrek: tuul, mis pidi S pöörama kell 12 päeval oli ärkamise hetkeks ära pööranud. Edasine oli valu minu tagumikus ja viirastused silmis. Koostöö ei sujunud üldse. See sama sipsimine oli tagasi. Viimane motivaator, et õnnestub teha ideaalne ületus üle Läänemere serva, kadus. Kommunikatsioon ka ei aidanud. Aivar pakkus küll, et teeme uuesti trimaraani ja maga veel, aga rohkem kuiva särke mul Kokatati alla vahetada polnud. Samuti puudus soov täieliku zombina tagumise luugikaane ning kuivülikonnaga võimlema hakata. Lisaks sellele Hiiumaa juba paistis. Pendeldasime veel Lehtma kursilt Tahkuna kursile ja tagasi, aga see mõni kraad ei lugenud enam midagi. Linnulennult mõõdetuna 109 kilomeetrile oli lisandunud viga 6km jagu. Kuskil 50 km peal oli viga vaid 800m.

Maabusime Lehtma sadama veeres (N59º04’11,8“ E022º41’52,5“) kell 14:15, olles 21 tunni ja 45 minutiga läbinud 115 km. Aivari ema koos naabriprouaga oli meil vastas. Peale lõunasööki vajusin sügavasse unne.

Minu ootus oli planeerimisfaasi arvestades tõesti vähe ulmeline. Kommunikatsioon oli vigane ja kohati olematu, mis tingis mõlema mehe mõttetuid solvumisi. Õhus oli pinget ja pidurid enam ei töötanud. Mõned teravused lendasid, aga mis sellest … Oleks sellisel hetkel lajatanud torm …. oleks olnud äratus ja usun, et oleksime suutnud ennast kokku võtta. Midagi superkriitilist polnud. Lihtsalt feeling jäi puudu ja seepärast ka puhkus, rääkimata Gotlandist, kui suurest eesmärgist.

Maa keeles öeldes, saime me teineteist paremini tundma. Säärased retked kahepaadis ei ole mingi üksi kulgemine. Iga otsus ja iga liigutus mõjutab partnerit. Kui neid otsuseid ja kogu seda kremplit käivitavaid ootusi või eelistusi mitte kommunikeerida, siis kaob juba eos ära kokkukasvamise peamine eeldus.

Isegi ja eriti läbi tegevuse õppimine eeldab kokkuleppeid. Meil jäid need algselt tegemata ja arvasime vist mõlemad, et kaks intelligentset inimest (eriti veel semud, kes on ennegi koos kajakiga merel käinud ja muidu ka teineteisele sümpaatsed) saavad vähemalt põhiasjadest ühtmoodi aru. Võta näpust. Kaheses kajakis meresõit on kas kokku või lahku kasvamise protsess. Nagu lugeda said, püüdsid meie egod selle sõiduga kumbki paati oma pardasse kallutada. Õnneks lõppes see gigantide heitlus viigiga 🙂 !

Mida siis selle arutelu tarvis jätkuks või lõpetuseks öelda? See sõit oli ääretult väärtuslik ja pani aluse paljudele erakordsetele seiklustele tulevikus. Me ei oleks Indrekuga silpigi avalikult kirjutanud, kui me ei usuks, et ka Sulle võib siit midagi õpetlikku leiduda tulevaste meresõitude tarvis või siis lihtsalt oma suhete ja suhtumise korrastamiseks :-).

Selle kirjatükiga sai alguse minu põhjalik ettevalmistus järgmise aasta meresõiduks Gotska Sandö ja Gotlandi peale. Valmistan korralikult ette oma ühese, aga eelistan sõita koos Indrekuga. Selleks on mul vaja põhjalikult aerutamise tehnikat lihvida ja iga päev midagi oma suhtlemis-, eriti kuulamisoskuse parandamiseks ette võtta. Seda ei ole hea sõbraga koos kasvamise jaoks just liiga palju nõutud 🙂 ! Soovitus nr 30: kohtumiseni vee peal …

 

Indrek Alas 37 195 82 abielus, 4 last uroloog Lääne-Tallinna Keskhaigla

Aivar Haller  48  195  80 abielus, 3 last mentor perefirmas Haller&Haller OÜ

Meie reisi täpsem teekond kaardil