Aivar Haller

9. päev

October 1st, 2009 Posted in praktika |  Prindi see postitus |

9. päev 26.07.2009, 18 + 29 + 8 + 17,7 km = 72,7; 3 + 4.45 + 1.15 + 3.10 = 12.10 tundi
Ajan kapteni koos päikesega üles. Pakkimine võtab aega kaks tundi ja stardime 7.20 Långskärilt. Kolm tundi hiljem (10.20) maabume 18 km kaugusel Rågrundi saarel, mille kagupoolsel sõsarsaarel on päästeonnike (N59º54’59,1“ E020º28’34,7“). Lubatud läänetuul jäi tulemata. Selle asemel puhus kerge (3-6 m/s) S ja SW ning meie kurss oli 108º. Indrek: mind segas uni, kofeiini puudus, nälg, palavus ja karu. Mast on täiega maas. Andsin Aivarile ta GPSi tagasi. Ma ei viitsinud peale Föglo nurgast möödumist enam kuulata mingeid kohatuid märkusi enda navigeerimiseoskuste kohta. Sihtkohast mööda me polnud pannud, umbsesse fjordi samuti mitte ja seetõttu pidasin seda testosterooni liigseks möllamiseks.

Navigeerimine tähendab navigatsioonivahendit kasutades sõiduki juhtimist. Minu märkustes ei olnud sarkasmi ega pahatahtlikkust – lihtsalt see kuidas Indrek vahendeid ehk GPS ja kompassi kasutas, oli naljakas. Piinlikult kraadi täpsusega kursi hoidmine ja kompassi vea arvutamine ning samas sõidu pealt järgmise punkti määramine oli kokkuvõttes päris lustlik ehk siis uroloogi vaatenurgast midagi sarnast, kui mootorsaega eesnääret opereerida ja siis piinliku täpsusega kogu järelejäänud orgaaniline mass kokku õmmelda 🙂 . Ilmselt tegi mu hea reisikaaslane seda navigeerimise nippi esimest korda ja sai selle kohta tegelikult väga hästi hakkama ja natuke oli õnne ka …

Peale tunnist söögipausi võtsime pikema sõiduotsa ette. 11.30 – 16.15 läbisime 29 km ja jõudsime Västrä Skäret’i peale (N59º50’06,6“ E020º57’12,1“). Tuul puhus endisest suunast ja pisut tugevamalt. Aerutasime kogu tee. Saarestik oli üsna tihe ja päästeonnikesi mitu. Nende juures maale siiski ei läinud vaid lõime koordinaadid tuleviku tarvis GPSi. Lugesin ära, et kui purje toel 7,5 – 8 km/h aerutada, siis on sagedus umbes 40 tõmmet 100 meetri peale.

Västrä Skäret’i pealt lahkusime taas tunnikese möödudes ehk 17:30, et taas 18:45 järgmisel kaljunukal (Stora Flykar N59º48’59,0“ E021º05’16,0“) randuda. Intsul ei olnud ilmselgelt mõnus olla. Kui ta oli vahepeal sõitnud ilma Kokatatita, siis nüüd ajas ta selle kesta taas jälle selga. Meeleolu tõstmiseks sai ka väike kissell keedetud. 19:30 alustame lõpuspurti Utö suunas.

Indrek: viimase 10 km peal tegime täiega sporti. Ajasin Aivari oma seletamisega sita keema. Teemaks paadi tasakaalus hoidmine, või õigemini, sellega mitte üle pingutamine. Kommunikatsioon! Enne maabumist vaatasime kolmemastiliste purjekate möödumist Turu faarvaatril. Elamus missugune. Kahjuks rikkus selle laine, mis noolis üle Aivari kokpiti ja fotokoti serva. Tagajärjeks oli uppunud päikeseaku hinnaklassis 5 K. HumanEdgeTech aku käis Ameerikas taastusravil ja on juba rivis tagasi. Soovitus nr 27: kui Sul on veekindla kotiga kokpitis olulist nodi, siis hoia selle koti suu alati kinni – ka siis, kui sealt seest mingi asja välja võtad ja kasutad.

Utö põhjapoolsele lahesopile lähenedes tabas meid üllatus. Pisike saareköks, mida eemalt üsna lagedaks hindasime, oli tihedalt maju täis, rääkimata sadamast, mis oli võrreldav Pirita sadamaga tormise suvepäeva õhtul. Igast kaliibrist ja riigist aluseid oli mitmete kümnete kaupa. Randusime Utöl (N59º46’56,3“ E021º22’26,8“) 22:00 ja viimane teelõik kujunes 17,7 km pikkuseks. Ilmselgelt ei olnud see enam saareke, millele võiks telgi suvalisse kaldaserva püsti ajada
Indrek: õnneks saime omanikelt loa püstitada telklaager sadama kõrvale eramaale. Otsisime välja puhtad riided ja kobisime hotelli sauna. See oli tõeline mõnu vaatamata sellele, et mingit erilist leili enam polnud. Voolava mageda vee all pesemine oli vaimustav toiming. Saun oli hotelli omandus. Hilise kellaaja tõttu polnud nõutud 8 eurot enam kellelegi jätta. Leilitasime ja pesime ennast ning kobisime telkidesse magama. Tõsi on muidugi see, et enne uinumist tegin veel ülihilise õhtusöögi või oli see nüüd ülivarajane hommikusöök. Vahet pole. Peale söömist jalutasin veel rannal, et siis viieks tunniks uinuda. Samal ajal sorteeris Aivar oma uppunud fotokoti sisu ja kallas päikesepatarei akust vett välja.

Järgmisel päeval