Aivar Haller

5. päev

October 1st, 2009 Posted in praktika |  Prindi see postitus |

5. päev 22.07.2009, sõitu 6,5+7,4+10,3=24,2 sõiduaega ligi 5 tundi
Hommikul pakkisime paadi ringi nii, et seni mitte vajaläinud asjad leidsid kõik koha esimeses trümmis. Valdav enamus neist sinna ka sõidu lõpuni jäi ja nii selekteerus välja ports sellist sodi, mida meil sarnase pikkusega sõidule tulevikus kaasa pole vaja võtta. Peamiselt oli tegemist riidekraami, lisakütusega priimusele, mereraadiojaama (VHF) laadija (kasutasime VHFi vaid pikkadel ületustel laevateega ristudes) ning päikesepatarei seinalaadija, mis ununes autosse jätta. Samuti said ette trümmi sellised süstaparandamise vahendid (vaigu- ja liimisegud, tüür, klaasriie), mille kasutamine eeldas randumist. Trümm sai üsna täis. Vähem vettkartev nodi läks allapoole. Soovitus nr 14: alusta ebavajalikuks osutunud kraami selekteerimist ja võimalikult vähekasutatavasse kohta ärapanemist kohe reisi alguses. Halva üllatuse vältimiseks paki ka veekindlas trümmis kõik kuivalembene veekindlatesse kottidesse.

Indrek: 11:15 lahkusime Yxskärilt ja läbisime 6,5 km vastutuules (4-6m/s). Eilset õhtut poleks nagu olemas olnudki. Aerutamise tehnikat pole. Vastutuules Aivar sipsis nagu meeletu. Tunnen ennast ebaeffektiivselt liigutava tolana. Kui tõmban, ei püsi rütmis. Kui püsin rütmis, siis ei tõmba. Piiksun paar korda, aga minuti pärast on kõik endine. Harjumuse jõud on suur! Õpetamise ja õppimise eeldus on pingevaba õhkkond ja see omakorda eeldab, et õpetaja saab aru, kus õpilane on ja millest ta aru saab. Loomulikult oleksin ma õpilasena võinud Intsu turris oleku põhjust püüda paremini tuvastada ja siis enda õpetamiseks suuremate volitustega mandaadi välja anda. Soovitus nr 15: kui märkad reisikaaslase turris olemist, siis püüa seda mitte isiklikult võtta. Põhjuseid võib olla väga erinevaid. Kui suudad jääda sõbralikuks ja uudishimulikuks, siis võib selguda, et Sa oled üks osa põhjusest ja saad aru, mis sõltub Sinust olukorra parandamisel.

Indrek: loobun meeldetuletustest, kapseldun ja lakkan suhtlemast. Loomulikult ma lihtsalt ei vehkle aeruga niimoodi, aga nüüd ajan hambad risti ja püüan tempos püsida. Paat hakkab natuke küll liikuma, aga mul on varsti toss väljas. Aivar lihtsalt kasutab teist tehnikat ja liigub oma hingamise rütmis. Olen aastaid rakendanud füüsilise tegevuse juures hingamisel ühte kindlat Qigongi metoodikat. Aerutamisel algab see sissehingamisega vasakuga tõmbel, jätkub paremaga tõmbel ja järgmisel vasakuga tõmbel hingan kaks korda välja ning paremaga tõmbel korra veel ja pean pausi (sisse, sisse, välja-välja, välja-paus). Kogu hingamine toimub ainult nina kaudu ja nn kõhuhingamisena. Minu õpetaja nimetas seda taastavaks hingamiseks ja seni on see aidanud mul pikki tunde järjest samasuguse, üsna kiire tempoga aerutada – kõndida – sõuda – uisutada …

14:00 maabusime ühel kõrgemal sitakarel (N59º52’25,0“ E021º49’37,5“), kus mina magasin 3h. Samal ajal võtsin mina ette põhjaliku liimimise, laadimise, korrastamise, pakkimise, viimase nädala olulisematele kirjadele vastamise ja pesu pesemise. Soovitus nr 16: püüa enne reisile minemist kõik tööasjad üle anda või konserveerida. Pikemale sõidule on vaja minna kerge südame ja avatud meeltega. Kõik, mis takistab olemast siin-ja-praegu, haagi lahti enne kodurannalt lahkumist. Abikaasa ja lapsed peaksid telefonis kuulma õnneliku rändaja häält!

Trussikud ja sokid kuivasid kõrvuti Indreku rootsi ja euroraha kupüüridega. Indreku ärgates oli kell 18.30. Tuul oli vähe vaibunud. Indrek: pakkisin kuivatamiseks ja korrastamiseks lahti võetud asjad kokku. Ei kavatsenud enam ennast rihmaks tõmmata ja kasutasin teist taktikat. Kui Aivar sipsis, lõpetasin aerutamise. Rääkisin talle korduvalt, et ajagu aer rohkem püsti ja kahlaku eest poolt. Hakkas tulema. Kere pööret ei tekkinudki, aga polnud hullu. Lõpuks oli viimase piirini täis lastitud paadi kiirus 7-8 m/s puhuvas vastutuules üle 7 km/h. Hommikul oli vaid 5 km/h. Aivar pidas hiljem mulle loengu, et minu probleemiks oli kommunikatsioon. Olin täna esimest korda öelnud, mida ma täpselt tahan. Tule taevas appi! Tundsin kindlalt, et Gotlandile me sellel aastal ei jõua.(Ilma irooniata – see kõlab traagiliselt ja minul sellel hetkel küll veel sellist otsust ei peas ega hinges polnud. Mul on väga kahju, et sõber oma unistusest oli sunnitud sellisel moel loobuma! Hilisem asjade kulg, aga eriti Lehtma ületus näitas, et me ei olnud Gotlandi pikaks ületuseks kohe kindlasti valmis ja seepärast võib küll südamerahuga öelda, et me ei kaotanud mitte kui midagi. Küll aga võitsime paraja portsu olulisi kogemusi ning loobusime ühest väga sitast kogemusest).

Indrek: õhtupoolik oli meeskonnatöö seisukohalt küll edukas, aga sellel tasemel oleksime pidanud olema Perakülast väljudes. Emotsionaalselt olin tühjaks pressitud sidrun ja isegi Björkö kaljult avanenud imeline vaade ei muutnud enam midagi. Põhimõteliselt oleks võinud siin reisi eesmärgi ringi sõnastada või koju tagasi minna. Tagantjärele tarkus, millele tulin alles praegu neid ridu kirjutades.

Mul on raske näha, mille alusel oleks pidanud sellise otsuse tegema? Ilmateade lubas tugevat põhjatuult ja mina kujutasin meid tormijärgse lainega Rootsi suunas purjetamas. Samas mõistan Indreku tolle hetke emotsionaalset seisundit ja saan aru, kuidas sellised mõtted tekivad. Üllatav oli minu jaoks see, et need mõtted ja tunded Indrekut veel nädal peale toimunut valdasid. Järelikult pidi see pettumus olema suur! Näen praegu ning kahetsen oma tolle hetke oskamatust näha ja tunda sõbra tegelikku seisundit. Soovitus nr 17: juba enne teeleasumist kirjelda reisikaaslasele oma ootusi ja eelistusi ning püüa teada saada ja mõista tema omi. Kui reisi keskel midagi muutub, siis räägi asjast!

Järgmisel päeval