Aivar Haller

Kokkuvõte arutelust “Teaduse suhe religiooniga”

March 30th, 2011 Kategooria: Kokkuvõte | No Comments » |  Prindi see postitus

30.03 oli Liivakella Seminaris esinejaks tuntud teadusfilosoof Enn Kasak, keda sobib parimal moel iseloomustama eneseirooniline lühitutvustus: kuradi tark Jumala loll. Akadeemilised otsingud aitasid ta tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud nii imetlust kui ka hirmu …

Enn tuli meile rääkima teemal „Teadus ja religioon“. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda? Loe ülejäänud sissekannet »

Kokkuvõte arutelust “Looduse suhe inimesega”

March 16th, 2011 Kategooria: Kokkuvõte | No Comments » |  Prindi see postitus

16.03 oli Liivakella Seminaril külas Fred Jüssi ja teemaks oli „Looduse suhe inimesega”

Fred on vabakutselise kirjamehe ja fotograafina oma heli, pildi ja kirjasõnaga rohkem kui ühe põlvkonna jagu eestlasi loodust mõistma kutsunud. Eluaeg mööda metsi matkanud mees näeb, kuidas tuttavad paigad kaotavad tuttava ilme, metsad raiutakse maha, loomad kaovad ja looduslikud kooslused lõhutakse. Detailimälu tõttu on ta ilmselt üks väheseid, kes tajub kogu kaduvat, mida inimene oma saamahimu ja hoolimatusega põhjustab. Loe ülejäänud sissekannet »

Kokkuvõte arutelust “Sõduri suhe Jumalaga”

March 2nd, 2011 Kategooria: Kokkuvõte | No Comments » |  Prindi see postitus

02.03 toimus Tuulemaal Liivakella Seminari kevadsemestri teine arutelu.

Teemaks Sõduri suhe Jumalaga ja esinejaks Einar Laigna – legendaarne erukolonel ja vaimulik, kes räägis sellest, milline peaks olema ühe mehe hingeline ettevalmistus, et ta oleks valmis oma peret ja isamaad kaitsma. Millesse ja/või kellesse peaks see mees uskuma? Mis eeldustel säärane usk kujuneb? Millised on ohud sõduriks muutumisel ja kuidas neid ohte leevendada? Loe ülejäänud sissekannet »

Kokkuvõte arutelust “Poliitiku suhe opositsiooniga”

February 13th, 2011 Kategooria: Kokkuvõte | No Comments » |  Prindi see postitus

Katrin Saks on kogenud poliitik. 2010 aasta rikastas tema elu ootamatu kogemusega, mis pani paljusid asju elus teise pilguga vaatama. Üle Biscaia lahe purjetades tabas teda haruldane haigushoog, mis halvas teadvusel ja terve mõistuse juures oleva naise keha täielikult. Õnneks on haigus tänaseks tahtepingutuse ees taandunud ja alles on jäänud öövastav mälestus ning üliväärtuslik kogemus. Loe ülejäänud sissekannet »

Oma tee oma tõeni

December 12th, 2010 Kategooria: artiklid | No Comments » |  Prindi see postitus

Ma olen õpetaja. Meesõpetaja ehk Eesti oludes harv nähtus. Mulle meeldib olla eriline ja oma unistustes olen ma unistuste õpetaja. Kõlab uhkelt, aga ma usun teadvat selle väärtust, mida teen ja kuhu pürgin. Olen alati uskunud, et tean vastust küsimusele, milline on hea õpetaja. Paraku on aeg üha uuesti arutust andnud. Loe ülejäänud sissekannet »

Liivakella Seminari arutelu “Regulatsioonitasandid ja rollid” teesid

December 8th, 2010 Kategooria: teesid | No Comments » |  Prindi see postitus

Regulatsiooni- ja juhtimistasandite ning rollide eristamise ja kooskäsitlemise põhimõte on tervikliku ja seostatud maailmavaate kujunemise eelduseks. Kui neid tasandeid ja rolle ei õpita eristama juba koolis, siis on tõenäoline, et noorel inimesel puuduvad eeldused tervikliku pildi ja arusaama kujunemiseks elu toimimise põhimõtetest. See aga tähendab, et oma valikud ja otsused tehakse hetkeolukorra ajendil ja tihtilugu probleemi olemust ja põhjuseid mõistmata. Selles olukorras probleem ilmselt ei kao vaid hoopis süveneb … Loe ülejäänud sissekannet »

Liivakella Seminari arutelu “Loobumine” teesid

November 30th, 2010 Kategooria: teesid | No Comments » |  Prindi see postitus

Sel kolmapäeval on meie arutelu sisse juhatamas psühhoterapeut Katrin Saali Saul. Usun, et Saali naiselik vaatenurk loobumise teemale pakub põnevaid avastusi ja veenab meie üsna maskuliinset seltskonda selles, et õrnas naises võib peituda suur sisemine jõud.

Erinevalt üldlevinud arvamusest, et loobumine on allaandmine ja käega löömine, veendume seekord, et loobumine on pigem uuesti valimine ning tahtelise aktina kannab see endas vägagi jõulist ja julgustavat sõnumit … Loe ülejäänud sissekannet »

Mis aitab tänaseid juhte muudatustega toime tulla?

November 26th, 2010 Kategooria: artiklid | No Comments » |  Prindi see postitus

Kui miski siin maailmas on kindel ja muutumatu, siis see, et kõik muutub! Elu alus ja olemus on liikumine ning kõik, mis liigub, see muutub. Inimlik on soovida, et vähemalt midagi oleks jääv … Juhina sooviks, et see midagi oleks nagu maja nurgakivi, millest lähtuvalt saaks organisatsiooni nagu maja üles ehitada. Paraku!

Olen üsna veendunud, et tänaseid juhte saab esmalt aidata just see arusaam, et muutus on paratamatu. Seega on juhil kõigepealt valida kahe võimaluse vahel, kas minna muutusega kaasa või hakata võitlema. Muutuse vastu võitlemine on eesti rahvapärimustes kokku võetud kahe vanasõnaga ja mõlemad käsitlevad kehavedelike eritamist vastuolus tuule suunaga 🙂 . Selle mõttetu tegevuse jätaksin edasise käsitluse alt välja. Loe ülejäänud sissekannet »

Liivakella Seminari arutelu “Keskkond” teesid

November 23rd, 2010 Kategooria: teesid | No Comments » |  Prindi see postitus

Seekord räägime keskkonnast, mis on inimtegevuse tähtis eeldus, ühtlasi ka eesmärk ja tulemus, aga tihtipeale ka tagajärg. Keskkond on üks võimsamaid mõjutegureid meie arengus inimesena ja tema tähtsust ei ole võimalik üle hinnata. Seepärast on oluline eristada keskkonna liike, et paremini mõista seoseid ja sõltuvusi ning näha ja käsitleda Elu kui süsteemset tervikut.

Peale põhijaotuse keskendume psüühilise keskkonna ehk situatsioonide liigitamisele. Ühest küljest on situatsioon kultuuris ja ühiskonnas fikseeritud stereotüüp ehk väljakujunenud arusaam käitumisest. Teisalt aga aktuaalne tunne inimese hinges. Mõlemad on meie argipäeva lahutamatud osad. Käsitus tugineb Ülo Vooglaiu õpetusel, kes jagab keskkonna materiaalseks, mittemateriaalseks ja virtuaalseks. Loe ülejäänud sissekannet »

Juhtimiskoolitus

November 21st, 2010 Kategooria: kutsed | 1 Comment » |  Prindi see postitus

Kui Sa vaatad täna Eestis toimuvat, kas tajud, et midagi olulist on valesti läinud? Midagi, mis puudutab igaühte meist! Mõnda väga valusalt, mõnda vähem. Mis valesti läks? Kus eksisime? Mida jätsime tähele panemata? Kas viga annab parandada? Mida teha juhina, et tagada enda, oma pere, kogukonna, organisatsiooni ja ühiskonna jätkusuutlikkus? Loe ülejäänud sissekannet »

Liivakella Seminari arutelu “Koostöö” teesid

November 16th, 2010 Kategooria: teesid | No Comments » |  Prindi see postitus

Liivakella Seminari tuleb selle hooaja esimene külalisesineja. Koostöö teemal tuleb arutelu sisse juhatama ning kõneainet tekitama tunnustatud mentor Asko Talu. Asko on otsustanud koostöö teema lahti harutada mehe ja naise suhete kontekstis. Oma käsitluses tugineb Asko paljuski Anatoli Nekrassovi õpetustele. Ühes võib olla kindel – vaevalt, et see vastuoluline arutelu kedagi ükskõikseks jätab … 🙂 Loe ülejäänud sissekannet »

Liivakella Seminari arutelu “Otstarbekus” teesid

November 10th, 2010 Kategooria: teesid | No Comments » |  Prindi see postitus

Kuus aastat tagasi otsustasin haridussüsteemi põhjalikumalt tundma õppida. Mida rohkem süüvisin, seda suuremaks kasvas hämming. Selgus, et haridus oli valdkond, kus otstarbekus ei olnud oluline. Miks? Esmalt seepärast, et seni oli hakkama saadud ilma süsteemse käsituseta ning teisalt seetõttu, et haridusterminoloogia oli ja on siiamaani korrastamata.

Ülo Vooglaid on juba pikki aastaid püüdnud asjaosalisi veenda, et eesmärk on subjektil, sest subjekt vastutab nii tegevuse, tulemuse kui ka tagajärje eest. Vahenditel (sealhulgas haridussüsteemil, õppekaval, ainekaval, samuti seadustel ja määrustel) on otstarve, mitte eesmärk. Nad on nagu nuga, mida saab kas otstarbekalt või ebaotstarbekalt kasutada, seejuures ka efektiivselt ja intensiivselt. Kellelgi ei tule pähe öelda, et noal oli eesmärk tappa inimene ja vaene mõrtsukas lihtsalt jäi käepideme külge?! Ometi räägib suur hulk haritud inimesi tõsimeeli näiteks seaduse eesmärgist.

Loe ülejäänud sissekannet »